Eskifjörður

Niisiis, jõudsin lõpuks oma uute elukohta kohale. Viibin siin vähemalt 2 nädalat, enne kui mööda põhjarannikut tagasi Reykjaviki suundun. Autosõit siia oli päris tore, läbisime terve Islandi lõunaranniku ja kuna tee peale jäi päris palju huvitavat, siis oli ka palju vahepeatuseid. Nägime ka reisibussi, mis keset mäge oli katki läinud. Osa inimesi hääletasid ja võtsime peale ühe suhteliselt lõbusa pere Tšehhist. Sõitsime lähimasse külasse, kus nad meiega seejärel soovisid vähemalt ühed õlled koos ära juua. Igati tore.

Sinist taevast näeb siin üsna harva ja road-tripiks mööda lõunarannikut oli ilmselgelt ideaalne päev.

Ka siin linnas on meil ujula kasutada. Pole küll nii lähedal, kui Reykjavikis, kuid 15-20 minutit kõndimist ka liiga ei tee. Ujulas on välibassein, saun, liumäed ja hotpotid, varem ise vist polegi sellises väliujulas käinud. Vihmaga on täiesti omamoodi kogemus ja arvan, et lumega võib kindlasti kõige mõnusam olla. 

Arvestades, et siin elab ainult 1000 inimest, siis võib tunduda veidi naljakas, et selline ujula olemas on, kuid kuna siin igal pool eksisteerib tugev maa siseenergia, siis sooja vee saamine suurt midagi ei maksa ja ujulate ülalpidamine ilmselt väga kallis ei ole.

Vaade siis meie esifassaadilt. Täna hommikul oli nii paks udu, et vastas olevat fjordi eriti näha ei olnudki.

Ööbime siin ühes vanas koolimajas. Mulle räägiti, et siin olevat üks koristajatädi enesetapu teinud ja pidavat kummitama. Kõrval avati mõned aastad tagasi uus koolimaja ja ta oli vist oma tööst ilma jäänud. Siiani ma igatahes õhtuti veel kedagi mopiga pühkimas ei ole õnneks näinud.
Tänane hommik oli väga vihmane ja udune, seega workcampid jäid ära ja mul on ka aega seda kõike siin kirjutada. Praeguseks on ilm veidi paremaks läinud ja pärast lõunat ilmselt suundume ka õue. Õhtupoole tahaks kindlasti proovida kala ka püüda.

 Selline pilt on siin üsna tavaline. Leidub suures ulatuses laavavälju, mis on nüüdseks kaetud samblaga, kuna midagi muud seal lihtsalt ei kasva. Antud pilt pole küll minu tehtud, autorit ei leinud ka.

 See koht on siis üsna lähedale Eyjafjallajökulli vulkaanile. Seesama, mida võimatu hääldada on ja mis 2010. aastal purskama hakkas, pannes kinni terve Euroopa lennuliikluse. Sõitsime sealt mööda ja rääkisime, kui huvitav oleks, kui see kohe purskama hakkaks. Sama õhtu oli Postimehes uudis, et Vakla vulkaan on väga aktiivseks muutunud ja võib lähiajal purskama hakata, mis sealsamas kõrval asub.

 Rannad on siin veidi erinevad, süsimustad. Päris päevitama sinna ei läheks vist.

Selliseid sõidukeid näeb siin üsna palju. Pole vist kohta, kuhu nendega ligi ei pääseks.

Käisime ka Jökusarlonis. Ilm oli väga vaikne ja tunne seal oli päris sürr. Hülgeid on seal palju ja jutu järgi pidavat kõik ka väga uudishimulikud olema. Ühte ma nägin, kuid pildile kahjuks ei saanud.

Islandil pidi olema 500 000 lammast, ning on olemas isegi raamat, kuhu nad kõik registreerida tuleb.